Piiblimatkad kõrbes
Piiblimatkad kõrbes on TV7 eetris olnud saatesari, kus Türi Misjonikoguduse pastor Neemo Raasik räägib lahti kõrbes elamise olustikku. Eestis elava inimesena oskame me ette kujutada, mida tähendab külm, talvine pimedus jms, mis seab igapäevaelule väljakutsed. Kuid me ei tea, mida tähendab kuumus, janu, kuivus, kivine maastik (kus rohelust lihtsalt ei ole)… aga see on olustik, milles on Piibli lood kirja pandud ning keskkond, milles leiduvate võrdpiltide abil Piibli lugude kirjutajad oma mõtet edastavad. Neemo püüab saatesarjaga tuua kõrbe olustiku meile lähemale, et saaksime mõista neid väljendusviise ja võrdpilte, mille abil Piiblis lugusid räägitakse.
Osa 1 – Kõrbe lummus
Ajal kui Mooses tõi juudid Egiptusest välja, oli neid ca 3 miljonit. Kõrbes tekib janu minutitega ja üks inimene vajab ca 5 L vett päevas. Seega on kogu “seltskonna” peale vaja 25 000 000 L ehk 25 000 m2 vett PÄEVAS. Selles osas avab Neemo meile, mida tähendab elu Juudea kõrbes – st keskkonnas, kus on toimunud need lood, mis Piiblis kirjas on. Kui saame teada, mida tõeliselt tähendab janu, veepuudus ja kõrbekuumus, hakkame paremini mõistma ka nii mõndagi paralleeli ja võrdpilti, mida Piibli lugudes kasutatud on.
Osa 2 – Surnumeri
Kas teadsid, et Surnumeri asub 430 meetrit allpool merepinda? Ja et Piibli esimeste lugude ajal Surnumerd polnudki veel üldse olemas? Selles osas räägib Neemo, missugune on elu Surnumere ümber.
Osa 3 – Jeeriko
Kas mäletad seda pimedat meest, kelle Jeesus nägijaks tegi? Või seda lühikest maksukogujat, kes Jeesuse nägemiseks puu otsa ronis? Või lugu halastajast samaarlasest, mille tegevus toimus Jeeriko teel?
Kui Jeesuse ajal käisid juudid tihti Jeerikos, siis tänapäeval on juutidele Jeerikosse minemine Iisraeli seadustega keelatud ning ka eluohtlik. Seekordses osas käib Neemo selles linnas, kuhu juudid enam teretulnud ei ole ning räägib meile, milline on see koht, kus nii mitmed piiblilood toimunud on ning mis on maailma vanim linn.
Osa 4 – Wadi Qelt – Qumrani salapärased koopad
Wadi Qelt on see jõeorg Jeruusalemma lähistel, kus on toimunud mitmed sündmused Piiblis: sinna põgenes kuningas Taavet, seal on Jeeriko tee, seal olevatest koobastest avastati 1947. a. 1900 aastat vanad Piibli käsikirjad (Qumrani käsikirjad, ing.k. ka Dead Sea Scrolls), mis lükkas ümber valgustusajastul levima hakanud väite, et kirik on Jeesuse välja mõelnud.
Neljandas saates on imeilusaid vaateid kogu sellele jõeorule ning taas – kui me ei ole seda keskkonda kunagi oma silmaga näinud, on meil Piibli lugudest oluliselt keerulisem aru saada. Õnneks viib Neemo meid sinna videopildi vahendusel.
Osa 5 – Kõrbe loodus
Kõrb on karm paik ning seal ellu jäävad loomad ja taimed on erilised. Kaljukitsed – kuningas Saalomoni võrdpilt naise ilust. Kaljumäger, kaamel, Jordaania kuldnokk, akaatsiapuust Seaduse laegas, mürripuu, Aadama õun – kõik need loomad ja taimed on tihedalt seotud piiblilugudega. Mida saame õppida neilt Jumala kohta? Tühi lubadus nagu Aadama õun?
Kaamel suudab korraga ära juua 150 liitrit vett. Kuidas suutis Rebeka kaevust ammutada nii palju vett, et joota Aabrahami sulase kaameli-karavani?
Need linnud ja loomad ei lähe ära sellest kohast, kuhu Jumal on nad pannud, isegi kui seal on väliselt väga raske. Kõrb teeb ka meid tugevaks, kui laseme neil raskustel ennast kujundada.
Osa 6 – Iisrael kõrbes
Iisraeli rahvas tolleaegses super-riigis Egiptuses oli sattunud orjadeks. Aga Jumala antud tõotus neile kehtis ning nad jõudsid Kaananimaale. Rännak pidi algselt kestma 2 kuud, aga venis 40 aasta pikkuseks. Miks Jumal ei saanud neid kohe tõotatud maale lubada?
Mooses pidi 80-aastaselt juhtima praktiliselt võimatut missiooni: liigutama 3-miljonilist rahvahulka kõrbes kogu nende kariloomade ja varandusega. Sellel rännakul Jumal muutis Moosese alandlikuks juhiks.
Osa 7 – Soodom
Aabrahami ja Loti valikud tingisid nende mõlema perekonna saatuse. Lott valis finantsilise edukuse vaimuliku õnnistuse asemel. Aabraham pidas viimast olulisemaks. Rahaahnus sai Loti perekonna komistuskiviks. Oma valikute tagajärjel ta lahutas ise ennast lõplikult Jumala rahvast, kelle suguvõsast ta pärit oli.
Loti-ajastu patud on ka tänapäeva ühiskonnas aina enam esile tõusmas. Enne hävingut annab Jumal meile hoiatusmärke – kas oskame neid märgata ja neist õppust võtta?
Osa 8 – Heroodes Suur
Heroodes Suur (Piiblis nimetatud kui juutide kuningas) oli Rooma impeeriumis rikkuselt teine mees. Ta armastas luksust ja elu nautlemist. Tema kirg oli võim, mille nimel ta oli valmis kõike tegema, sealhulgas andes käsu tappa alla 2-aastased poisslapsed. Mitmed tema superehitised paiknesid kõrbes. Jeeriko palee, Heroodium ja Masada olid kõik ülimalt luksuslikud paigad saunade, basseinide ja põrandaküttega ning väljakutsed tema arhitektidele. Kuna ta oli oma rahva poolt väga vihatud, olid kõik tema ehitised nagu kindlused. Lõpuks põdes ta haigust, mille tõttu mädanes ta elusalt surnuks ning mille vastu ei aidanud ka tema mineraalvee basseinid. Selle julma valitseja surm oli paljudele kergenduseks.