Ajaskaalad Piiblis

Piiblit lugedes võib kergesti jääda mulje, et sündmused toimuvad üksteise järel üsna kiiresti. Aabraham saab Jumalalt tõotuse, et talle sünnib poeg, ja mõne peatüki pärast ongi Iisak sündinud. Paulus kohtub Damaskuse teel Jeesusega, hakkab kuulutama evangeeliumi ja peagi on ta juba misjonireisidel.

Tegelikult möödus Aabrahami tõotuse ja Iisaki sünni vahel aastakümneid. Ka Pauluse elus jäi tema pöördumise ja suurte misjonireiside vahele aastaid, millest Piibel räägib üllatavalt vähe.

Piibli jutustuste ajaskaala muutub pidevalt. See on natuke nagu filmi vaatamine, kus mõni stseen jookseb tavalisel kiirusel, siis aga keeratakse kiirus näiteks 300-kordseks. Ühe lausega võib mööduda kümme aastat, samas kui mõne tunni jooksul toimunust räägitakse mitu peatükki.

See on ka täiesti mõistetav. Piibel koosneb umbes 1200 leheküljest, kuid kirjeldab sündmusi tuhandete aastate jooksul. Kui kõik vahepealne sama põhjalikult kirja panna, oleks meil 12 000 või isegi 120 000 lehekülge lugemist. Piibli raamatute autorid on valinud välja sündmused, mis on vastavate lugude seisukohalt olulised.

Selline ajaskaala kokkusurumine võib jätta meile üsna eksliku ettekujutuse sellest, milline nende inimeste elu tegelikult oli. Võtame näiteks Moosese ja Iisraeli rahva neljakümneaastase kõrberännaku. Meie loeme sellest kui ühest suurest peatükist Iisraeli rahva ajaloos. Teame, miks nad kõrbes olid, ja teame ka seda, mis edasi sai.

Aga kujuta ette Moosest kõrberännaku 28. aastal. Kakskümmend kaheksa aastat on möödunud sellest, kui nad tulid ära Egiptusest ja läksid läbi Kõrkjamere. Inimesed sünnivad, kasvavad suureks, vananevad ja surevad. Iga päev tuleb tegeleda samade praktiliste probleemide, tülide ja kõrbes elamise rahulolematusega. Ja homme on jälle kõrb. Võib-olla oli Mooses selleks ajaks juba leppinud mõttega, et selline ongi tema ülejäänud elu. Me ei tea. Aga tema ei saanud oma elule tagasi vaadata nii, nagu meie seda Piiblist loeme. Tema pidi need nelikümmend aastat päriselt läbi elama, päev päeva järel.

Sama kehtib Pauluse, Aabrahami ja paljude teiste kohta. Nende elus oli aastaid, millest Piibel räägib vaid mõne lausega või ei räägi üldse. Ometi elasid nad ka neil aastatel oma täiesti tavalist elu. Seepärast tasub Piiblit lugedes aeg-ajalt tähele panna, kui palju aega sündmuste vahel tegelikult möödus. See võib muuta meie arusaama nii mõnestki piibliloost. Sest meie loeme mõnekümne minutiga läbi selle, mille läbielamiseks kulus inimestel aastakümneid.