Header Image

Piibel on vägivaldne ja verine raamat


Jah, Piiblis on kõige muu hulgas ka palju vägivalda. Seal on sõdu, mõrvu, vägistamisi, reetmist ja kõikvõimalikku muud julmust. Mõnikord on kirjeldused lausa võikad. Ja mis veel keerulisem – mõnes loos käsib Jumal ise inimesi tappa.

Aga miks sellised lood üldse Piiblis on?

Piibel räägib Jumalast ja inimestest ning sellest, mis nende vahel on juhtunud. Ja inimesed ei ole sugugi alati toredad tegelased. Piibel ei püüa neid ilusamaks kirjutada. Isegi oma suurte kangelaste eksimusi ja kuritegusid ei varjata.

Kui vaatame inimkonna ajalugu, siis pole Piiblis kirjeldatu midagi erakordset. Sõjad, võimuvõitlus, julmus ja üksteisele liiga tegemine on saatnud inimesi läbi aastatuhandete. Ka tänapäeval. Tehnoloogia ja ühiskonnakorraldus on muutunud, aga inimene ise on ikka üsna samasugune.

See ongi üks Piiblis olev ebamugav mõte: kurjus lähtub inimesest endast, mitte ei ole justkui mingi väline asjaolu, mida vahel taluma peame. Jeesus rääkis sellest üsna otse. Ta ütles, et mõrv on küll kohutav tegu, aga kellegi suhtes tühistava hoiakuga olla on sama kohutav.

Arvatavasti ei ole sa kedagi tapnud ega sõjakäiku alustanud. Aga kas oled kunagi tundnud, et sul on õigus kedagi alandada, talle haiget teha või talle kätte maksta? Kas või ainult sõnadega?

See ei tähenda, et kellelegi halvasti ütlemine oleks sama mis mõrv. Aga mõlemal juhul tasub uurida, mis inimese sees toimub.

Ja nii võibki Piiblit lugedes juhtuda midagi ootamatut. Alguses imestad, kuidas inimesed võisid nii kohutavaid asju teha. Aga ühel hetkel hakkad ära tundma hoiakuid ja mõtteid, mis pole sugugi võõrad ka sulle endale.

Piibel ei räägi ainult sellest, millised inimesed kunagi olid. Ta räägib palju sellest, millised oleme meie, ka täna.